SAASTETÕRJE JA TEHNOÜLEVAATUS

Alates 2015. aastast on arutatud tehnoülevaatuse rangemaks muutmist. ZFE-de ülekaalukas vastuseis ja riigi otsuste kooskõlastamatus viie gaasi analüüside tulemustega, sealhulgas hooldus- ja remonditeenistuses, kutsuvad meid üles mõtlema läbimõeldud ja realistlikele lahendustele.

Capeleci juht T. Coton vastab CT Magazine’i küsimustele.

CT Magazine: Milline on teie arvamus heitgaasikontrolli arengutest ja selle rollist madala heitgaasitasemega tsoonides?

Thierry Coton: Viimase 15 aasta jooksul on EURO heitgaasinormide areng sundinud autotootjaid vähendama heitgaasides sisalduvate osakeste heitkoguseid viis korda ja lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguseid neli korda. Selle saavutamiseks on sisepõlemismootoriga sõidukid varustatud heitgaaside puhastussüsteemidega, mis on osutunud väga tõhusaks, kuid nagu iga seadmel, on ka neil oma kasutusiga ja hooldusnõuded. Seega, kui need kaotavad oma tõhususe, lähevad kõik pingutused tühja ja sõiduk võib saastada sama palju kui 20 aastat tagasi.

Seega ei saa me lihtsalt nõuda autotootjatelt konstruktsiooniliselt üha madalamaid heitkoguste tasemeid, arvestamata samal ajal omaniku vastutust, kes peab tegema hooldustöid ja remonte, mis on vajalikud nende madalate heitkoguste tasemete säilitamiseks.

Tehnoülevaatus on mõeldud olema vahendajaks sõidukite ohutuse ja saasteainete heitmete küsimustes ning heitmete osas on hädavajalik, et see saaks varustada end vahenditega peenosakeste ja lämmastikoksiidide mõõtmiseks lihtsate ja ökonoomsete lahenduste abil, kasutades standardiseeritud, vaieldamatuid ja kogu Euroopas tunnustatud protseduure ja piirväärtusi.

Ilma nende mõõtmiste tegemiseta ei ole võimalik avastada EURO 5/VI klassi sõidukit, mis saastab rohkem, kui peaks, ega ole võimalik ka aidata kaasa õiglasema Crit’air-märgiste jaotamisele, mis põhineks sõiduki tegelikel heitkogustel.

CTM: Milline on hetkeolukord seadmetega, mis võimaldaksid neid uusi saastekontrolle kontrollikeskustes läbi viia?

T.C.: Peenosakeste ja lämmastikoksiidide mõõtmiseks tehnoülevaatuspunktis on tehnoloogiad olemas ja piisavalt väljakujunenud.

Peenosakeste mõõtmine diiselmootoritel on juba alanud neljas liikmesriigis. Seda uut tüüpi kontrolli reguleerib Euroopa Liidu soovitus (EL) 2023/688, milles on määratletud seadmete tehnilised nõuded, katsetamis- ja kontrollimeetodid, kontrollimenetlus ning kohaldatavad piirnormid. Tegemist on mõne sekundi kestva mõõtmisega tühikäigul, mille järel selgub, kas osakeste filter on tõhus. See kontroll asendab läbipaistmatuse mõõtmist, mis on pikem ja ebatõhus EURO V ja EURO VI kategooria sõidukite puhul.

Mis puudutab seda mõõtmist bensiinimootoriga sõidukitel, töötab Euroopa Komisjoni ülesandel laboratoorium JRC (Joint Research Center) praegu välja spetsiifilist protseduuri. Viimaste andmete kohaselt annaks kiirendatud tühikäigu mõõtmine paljulubavaid tulemusi.

Lõpuks, mis puudutab NOx-i mõõtmist, oleks suunaks teostada mõõtmine kerge koormuse juures, st kiirendatud tühikäigul ja ilma koormuspinkita, mida me juba 2016. aastal Prantsuse uuringu raames toetasime. JRC näib olevat sellise meetodi väljatöötanud ja seda katsetatakse praegu mitmes keskuses, eelkõige Belgias ja Saksamaal.

CTM: Mis te arvate ettevõtte Spheretech ettepanekust?

T.C.: Kui ultrafine osakeste ja NOx-i kontroll hakkab keskustes tõhusalt toimima, peavad remonditöökojad olema võimelised tuvastama põhjused ja sõiduki korda tegema.

Just selles kontekstis leiavad Spheretechi tööriist ja remonditöökojades algatatud „Eco entretien” lähenemisviis oma õigustuse, olles abivahendiks rikkeotsingul ning toetades töökodade pädevuse tõstmist mootorite heitgaaside vähendamise valdkonnas.

CTM: Milline võiks olla tehnoülevaatuse roll seoses madala heitgaasitasemega tsoonidega?

T.C.: Tehnoülevaatus, kui see on varustatud NOx-i ja ülipeente osakeste mõõtmisvahenditega, võimaldaks väljastada Crit’Air-märgiseid sõiduki tegelike heitkoguste alusel.

Näiteks kui tavaliselt tuleks piirnorme ületav Euro V/VI sõiduk suunata korduskontrollile, võiks sotsiaalse vastuvõetavuse parandamiseks kaaluda mitte remondi nõudmist, vaid pigem Crit’air-kategooria alandamist, võimaldades seega omanikul valida, kas kanda remondikulud või loobuda juurdepääsust madala heitgaasitasemega tsoonidele. Samuti võiks see võimaldada Euro V/VI diiselmootoriga sõidukitel, mille heitkogused ei ületa bensiinimootoriga sõidukite omi, mitte jääda linnapiirkondadest välja, nagu praegu pikemas perspektiivis ette nähtud on.

Kui aga Crit’air-kleebiste eesmärk on keelata nendes tsoonides liiga palju tahkeid osakesi heitvaid sõidukeid, tundub raske põhjendada, miks saaks Euro III/V sõidukeid „päästa“ lihtsa heitgaasikontrolliga. Nende kategooriate puhul tuleks minu arvates kaaluda moderniseerimist (elektrifitseerimine või osakestefiltri paigaldamine) ning ka siin võiks tehnoülevaatus mängida rolli moderniseerimise tõhususe kinnitamisel.

Intervjuu läbi viis Frank Ferré

Väljavõte artiklist „Saaste vähendamine ja tehnoülevaatus” – CT MAGAZINE - juuni ja juuli 2023